Juhatuse liige Lembar Kivistik ütleb, et muda juurde jõudmine oli tema jaoks suur juhus: «Hiidlased küsisid minult nõu, kuidas võiks kaevanduslubade bürokraatiaga kõige paremini toime tulle ja nii see algas,» meenutab ameti poolest audiitor muda turule toomise algust.

Hiiumaa muda kaevandamine on eriline hooajaline töö ja seda tehakse vaid novembrist veebruarini, kuna mudamaardla asub looduskaitse alal ja kogu ülejäänud aasta on see piirkond vaid lindude paradiis. Ühtpidi võib ju arvata, et piiratud kaevandamise aeg pidurdab ettevõtte tegevust, ent Lembar Kivistik ütleb, et teisalt on see isegi hea, sest jahedal ajal on muud elu merevees vähem ja seetõttu on muda jällegi puhtam ja kvaliteet kõrgem.

Lõhnab nagu muda

Vanemad inimesed ehk mäletavad sanatooriume ja iseloomulikult lõhnavaid mudavanne. Mudavanni otseselt ravimuda salongis astuda ei saa, sest on leitud, et mudamähis koos massaažiga mõjub tõhusamaltki kui pelgalt vanniprotseduur.

«Üleni vannis olemist peetakse ka organismile üsna suureks koormuseks, mähis ja massaaž on kehale kergemad taluda,» selgitab ravimudasalongi juhataja Katrin Iila.

Hiiumaa muda lõhnab veidi väävli järele ja on mõnusalt kreemja konsistentsiga. Muda koostises olev väävel on tähtis mineraal, mis aitab nahaprobleemide, näiteks psoriaasi korral, ja lisaks annab sileda ning noorusliku jume. Uurimistulemused näitavad, et paljudel inimestel on organismis väävlipuudus, mis kasvab koos vanusega.

Enne protseduuri soojendatakse muda spetsiaalses ahjus, seejärel kantakse kehale ning keha mähitakse kilesse. Mudaga kokku määritud ja soojalt kaetud klient jääb umbes kahekümneks minutiks 42-kraadist soojust õhkavale protseduurilauale lebama. Lesimise ajal teeb massöör talle lõõgastavat peamassaaži. Lõõgastavatele minutitele järgneb dušš ning pärast dušši kogu keha massaaž.

Katrin Iila ütleb, et võib teha ka ainult mudamähiseid, ilma massaažita. «See oleks nagu vanasti, ja siis on ka protseduuride soovituslik arv mõnevõrra suurem,» selgitab ta.

Ravimudasalongis saab mudaga keha mõjutada ka piirkondade kaupa. «Väga levinud on näiteks ainult jalgadele, kätele ja seljale muda määrimine ja massaaž. Sellisel juhul ei minda ka duši alla vaid massöör puhastab ise mudase selja, käe või jala,» tutvustab Katrin Iila veel üht võimalust.

Kui kiiresti mudaprotseduur hädale leevendust toob, on igaühel isemoodi. Mõnel võib liigesevalu või lihaspinge järele anda juba esimese protseduuri järel. Näiteks 92-aastane kepiga kõndinud patsient saabus protseduurile seitsmendal korral juba ilma kepita. «Arstid soovitavad tavaliselt seitsmest kuni üheteistkümnest seansist koosnevat kuuri, aga kindlasti peab kahe protseduuri vahele jääma vähemalt üks päev,» selgitab Katrin Iila organismi taastumise vajadust.

Kõige kvaliteetsem

Eesti viiest ravimudaleiukohast peetakse Käina lahest Orjaku lähedalt kaevandatud Hiiumaa muda Eesti ravimudadest kõige kvaliteetsemaks, kuna ta on kõige puhtam, mineraaliderohkem ja kõige aluselisem. Seda uuritakse ja võrreldakse teiste piirkondade mudadega Haapsalus tegutsevas ravimuda uuringute keskuses.

Et ravimudaprotseduurile tulija võiks kindel olla, et see talle vastunäidustatud pole, hakkavad ravimudasalongis kliente vastu võtma ka taastusraviarstid. Üks nendest on kauaaegne mudaraviarst Haapsalust Marje Tamm.

Juba 21. septembrist saab registreerida 12. oktoobril vastuvõtva arsti konsultatsioonile.